Koerad on olnud minu elus juba ajast, mida mäletan. Esimesed minu enda koerad olid kääbus-​
puudlid. Tegelesin nendega väga pikka aega. Kuid ümberasumisega Tallinnast linnalähedale maale​
tulid juba suured koerad. Esimene inglise mastif tuli meile 2004.a. Venemaalt. On olnud  kolm pesakonda ja igast pesakonnast on jäänud koju  üks mastif. Kaks pesakonda oli  maailma- ja euroopa võitjatega,  üks meie oma Willyga.​
2011.a. tulid meile kaks bostoni tüdrukut Poolast, headest vanematest. Nende isa on andnud​
maailmavõitja. 2012 .a. lisandus poiss Slovakkiast, kes on  maailma- ja euroopa võitja poeg.​
Meie suured ja väikesed koerad saavad omavahel hästi läbi. Bostonid arvavad, et mastif​
Camilla on nende emme ja käivad veelgi tissi võtmas. Mastif Sophie aga arvab, et on üks bostonitest ja mängides nendega, on pea sama kiire. On ta ju alles aastane.